Uued Tööd / 2505

Tušš paberil, raamitud 1,5 cm laiuse tumeda puitraamiga, klaas

115,5 x 74,5 × 4 cm

2021

Küsi lisa

Sabīne Vernere töötab materjaliga kaua ja süstemaatiliselt, et seda kontrollida ja oma tahte järgi koolutada – tint muundub elavateks kehadeks, maastikeks, emotsioonideks, milleks iganes. Tindi vool aimab järele looduslikke protsesse nagu jõe suubumine merre või allikavee tungimine pinnasesse. Sedamööda, kuidas me päevad läbi ennastunustavalt ekraanide ees istume, tarduvad voolumaastikud tahketeks pindadeks, vormid muutuvad nurgeliseks ja mehaaniliseks ning kompositsioonid tsentraalseks. Samal ajal üha süveneb vajadus turvalisuse järele. Vernere teosed, mis ülistavad argist intiimsust, on elu köidikute ja vaimu piirjoonte rõhuvate tehisraamistike allegooria, mille jäigast haardest tuleb välja murda (nagu õide puhkevate maalide värvikihid puuvillapaberiga kaetud metalliimitatsiooni taustal).

Sabīne Verneret on juba pikka aega paelunud teadvustamatu käitumine, näiteks asjaolu, et seltskonnas naerma puhkedes suunab inimene sageli pilgu just sellele inimesele, kes talle kohalolijaist kõige enam meeldib. Keha ei suuda sellistes olukordades valetada. Uuringud näitavad, et meie instinktid toimivad kõigepealt emotsionaalsel tasandil, öeldes meile, mida peaksime teadma juba ammu enne, kui see info meie teadvusse jõuab. Meie ajud töötlevad kogu aeg asju, millest meie teadvusel ei ole aimugi; sedalaadi teadmised tekivad meie algelisemates ajustruktuurides. Kahjuks usaldavad inimesed tänapäeval enamasti ainult seda, mida näevad, ega ole harjunud usaldama oma vaistlikke tundeid.

Sabīne Vernere maal on loodud just neil teemadel mõtiskledes. Silmad liigesteks ja jalalabade asemel värelevad närvilõpmed – keha kaudu tundmine, tunnetamine ja nägemine.

Kunstnikust

Sabīne Vernere on tuntud väljendusrikaste tušimaalide poolest, mis kujutavad antropomorfseid, soovoolavaid olendeid. Piiratud, sageli monokroomse värvipaletiga piltidel valguvad kujundid laiali abstraktsel pinnal, millel need pidevas voolamises hõljuvad. Kunstniku töödes on tunda ilu, sensuaalsuse ja tunderikkuse jõulist kohalolu, ent siin leidub ka korratust ja vägivalda, mis on kooskõlas inimeste ja looduse vaheliste keerukate suhetega. Kõige äratuntavam ja kõige sagedamini esinev kujund Vernere töödes on häbe, mis esindab naiseliku väe ja looduse vastasmõju ning on ka kunstniku tunnete ja kogemuste allegooriline väljendus. Kuigi ta suunab oma uuriva pilgu kehalistele ja seksuaalsetele kogemustele, ei ole need kunagi ta tööde põhiteemad, vaid väljendusvahendid ja töökeele rikastajad. Vernere tööd on olemuselt väga plastilised ning hiljuti on ta hakanud liikuma tasapindadelt ruumilisuse poole, olles loonud installatsioone mitmesugustest uutest materjalidest.

Sabīne Vernere (snd 1990 Kuldīgas) on Riias elav läti kunstnik. Ta õpib Läti Kunstiakadeemia doktorantuuris ja juhib akadeemia eksperimentaalset näituseruumi PILOT. Tal on magistrikraad Läti Kunstiakadeemia maaliosakonnast ning ta on täiendanud end Zagrebi Kunstiakadeemias ja Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Sabīne Vernere on olnud SKETE kunstiresidentuuris Savvaļa/Savage’s Lätis (2022) ja JCE residentuuris Pariisis (2022).

Hiljutisi isikunäitusi: „Dealing Temptations. Sirēnas“ MABOCA galeriis Madonas Lätis (2024), „ANGLES MORTS“ Kunstnike Liidu galeriis Riias (2023), „Medusa, Sirens and the Isle of Lotus-Eaters“ Kuldīga kunstiresidentuuris (2022), „O!“ galeriis TUR_telpa Riias (2021), „(The) New Works“ Riia Kaasaegse Kunsti Keskuses kim? (2021). Hiljutisi grupinäitusi: „In the Name of Desire“ (2024) ja „Don’t Cry! Feminist Perspectives in Latvian Art: 1965–2023“ (2023) Läti Riiklikus Kunstimuuseumis Riias, „Triquetra“ Kogo galeriis Tartus (2023), „Growing Out, Growing Up? Contemporary Art Collecting in The Baltics“ kunstikeskuses Zuzeum Riias (2022).

Tema töid leidub Läti Riikliku Kunstimuuseumi, VV Foundationi ja Zuzānsi kogudes.

Rohkem teoseid kunstnikult