Kiwa (1975) võib pidada tõrksaks masinaks, kes nihestab leidmotiive ja -tsitaate. Sidudes anarhia- ja popiprintsiipe, varieeruvad kunstniku kasutatavad väljendusvahendid skulptuurist maalini, performance’ist videoni ja helist tekstini.

Kiwa on olnud paljude näituste kuraator (alates 1999). Ta on andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias (2006–2018), vedanud helikunstiplatvormi „metabor“ (2001–2004) ja etnograafilist dokumentaalprojekti „Nõukogude hipid“ (alates 2017, koos Terje Toomistuga). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogus ning erakollektsioonides Eestis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Ta oli kunstnikupalga saaja aastatel 2017–2019.

2014. aastast on Kiwa vedanud kirjastust ;paranoia – eksperimentaalkirjanduse globaalse haardega korporatsiooniesteetika jätab mulje elitaarsest kultuuritootest. ;paranoia kirjastus annab välja raamatuid, mida ükski teine kirjastus poliitilistel, majanduslikel, esteetilistel jm põhjustel kirjastada ei soovi. Soome-ugri keeles tähendab sõnatüvi „para“ parimat, parajat selle kõikehõlmavas tähenduses, „noid“ on nõid ja „noidlema“ varitsema. Kirjastus realiseerib end interdistsiplinaarsel väljal, raamatuesitluste asemel on loodud uusvorm nimega „perverted product presentation“, mis kombineerib eksperimentaalkirjandust, lavakunsti ja nüüdismuusikat, näiteks „Cabaret Derrida: The Field of Nothing“ (2016, ühenduse Association for the Study of the Arts of the Present konverents) ja „Ulmefestival“ (2018, Tartu Uus Teater).

Loe Kiwa kohta rohkem ja vaata tema valitud projekte KKEK kunstnike andmebaasist ja Kiwa veebilehelt.