Anna Mari Liivrand (sündinud 1993) on installatsioonikunstnik, kelle loomingusse kuulub ka joonistusi. Ta on tundlik looja, kes huvitub igapäevaste materjalide tavapärastest kasutusviisidest ja nendega seotud teadvustamata arusaamadest. Liivrand viitab poeetilises keeles kaduvusele ning sellega seotud melanhooliale tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on kunstnik oma teoste fookusesse asetanud argirituaalid, ornamendid ja dekoratsioonid. Ta vaatleb neid sageli lähtuvalt eneseloomise perspektiivist aga käsitleb neid ka kui pidepunkte muutuvas maailmas, mis on täis ebakindlust ja ärevust. Liivranna teosed on kombinatsioonid ebatavalistest materjalidest (nt kunstniku enda naha helbed, ripsmed, kalamaksaõli kapslid jne) ja tavapärastest käsitöö praktikatest, millest moodustuvad elegantsed ruumiinstallatsioonid. 

Anna Mari Liivrand õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni (BA 2016) ja kaasaegset kunsti (MA 2022) ning täiendas end Islandi Kunstiakadeemias vabade kunstide valdkonnas. 2014. aastal pälvis Liivrand noore skulptori preemia. Lisaks isikunäitustele on ta osalenud mitmel grupinäitusel, sh 7. Artishoki biennaalil. 2020. aastal tunnustati teda Eduard Wiiralti nimelise preemiaga ja 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.