Küsi lisaSissejuhatus
Johannes Luik on oma teoste „Jälgijad I-III” ja „Jälgija” jaoks inspiratsiooni saanud vestlustest vanade skulptoritega. Ka Johannes on skulptor ning ka temal on oma suhe kividega.
Kunstniku jaoks on kivi sõber ja vaenlane, koduloom ja koostööpartner. „Kivi pani vastu”, „Kivist tuleb jagu saada”, „Kivi kodustamiseks peab palju vaeva nägema”, ütlevad vanad skulptorid. Näitusel „Heade mõtete kodu” on üks suur kivimürakas saanud ühe eluka peaks ning vaatab meile ruumis otsa. Kui satume ta lähedale, liigutab ta end veidi. Tänapäeva elukeskkond on sedavõrd rafineeritud, et päris haljast ja külma kivi linnakorterist juba niisama ei leia. Kivi satub meie igapäevaellu sisisevana saunakerisel või suveniirina kaminasimsil meenutamas kauget randa. „Jälgija” toob suure kivi sellesse ruumi hoopis teise eesmärgiga — teda tuleb vaadata, temast võib mõelda, tema funktsioon ongi olla ruumis kohal nagu kivi. Näitusel „Heade mõtete kodu” on koos interaktiivse skulptuuriga „Jälgija” eksponeeritus ka käesolevad joonistused „Jälgijad I-III”.
