Ühised jooned, jääkaru ja elevant

Kogo galerii tänavune viimane näitus toob kokku Laura Põllu ja Eesti kaasaegse kunsti klassiku Andres Toltsi (1949–2014) teosed. Kuigi kunstnikud esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda ja nende eluloodki on erinevad, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.

Praegu on mõnevõrra kummaline mõelda, et need ühisjooned, mida kunstnikud ise ilmselt ei märganudki, olid olemas juba Andres Toltsi eluajal. 2010. aastatel oma kunstnikutee alguses tegi Laura Põld poolabstraktsetest maalidest ja taaskasutatud mööblist koosnevaid assamblaaže, mis matkisid poeetilisel viisil suurejoonelisi loodusmaastikke. Samal perioodil oli Andres Tolts oma kollaažmaastikud minimeerinud üksikuteks killustunud mustriteks ja märkideks, mis kanti õlivärvi ja pintsliga hoolikalt muidu steriilsele lõuendipinnale. Nüüd, kui Andres Tolts on lahkunud ja tema pärand põimitud Eesti kunstiajalukku, jätkab Laura Põld oma kunstimustrite laiendamist.

Kahe kunstniku põnevaks ühisjooneks on tung kõrvutada inimese loodud maastiku elemente loodusest pärit materjaliga. Kokku tooduna moodustavad need põneva mõistatuse, mille peavad lahendama vaatajad. See võib küll tunduda katsena sobitada kokku eri tüüpi maastikke, ent vestluses Laura Põlluga mainis ta, et see näib tegelikult meenutavat hoopis kuupi kinni jäänud inimest, kes unistab meisterlikult kujundatud pargist. Siin leidub viiteid belgia sürrealisti René Magritte’i mõtlemapanevatele ja mängulistele kirjeldustele kellegi maailmatajust, või itaalia metafüüsilise maalimeistri Giorgio de Chirico juhuslike argiesemete filosoofilistele kooslustele, kultuuriartefaktidele ja tema enda teoste koopiatele täistuubitud ruumis. Paistab, et väljaspool oma huvi esteetika ja pildikultuuri vastu ei olnud Andres Tolts kunagi eriti aldis rääkima oma teoste taga peituvatest sõnumitest. Ka Laura Põllule meeldib oma loomingut kirjeldada poeetiliselt, ehkki mõnikord osutab ta ka sotsiaalsetele ja keskkondlikele probleemidele meie ümber. Kõrvutatuna näivad kahe kunstniku maastikud kõnelevat inimkogemustest ja elupaikadest, mis taasluuakse kunstnike mõttekäigus multiversumina, paikadena, kus eri ajad ja ruumid eksisteerivad loomulikul viisil koos.

Ammutades peamiselt inspiratsiooni Kogo galerii ruumist ja Andres Toltsi loomepärandist, jätkab Laura Põld näitusel „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ konstrueeritud multiversumi võimaluste uurimist. Mõeldes korterile, kus Andres Tolts elas koos oma abikaasa, graafik Mare Vindiga ja mis oli kaunistatud mõlema kunstniku töödega, kujutab Laura Põld seda interjööri kollaažina. Ta loob uue töödesarja nii, nagu võiksid selle teosed olla kirjeldatud korteris elava Andres Toltsi maalide loomulik jätk. Metallkonstruktsioonid, niidid ja värvilised tuttvaibad muutuvad küll linnapildis leiduvateks objektideks, kuid mitte kunagi millekski konkreetseks. Teatud mõttes võib seda vaadelda kui viidet Andres Toltsi huvile XX sajandi antidisaini ja arhitektuurikontseptsioonide vastu, mis loob illusiooni ruumist, mille ideed ja vormid on pidevas muutumises.

Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates põnevates vormides omavahel suhtlevad.

Publikuprogramm

• 25.11.2022 kell 18.00 – näituse avamine koos Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega.

• 26.11.2022 kell 15.00 – „Vestlused näitusel: mustrite otsinguil“. Vestlusringis osalevad kunstnik Laura Põld, kunstiajaloolane, kuraator ja KUMU maalikogu juhataja Liisa Kaljula, Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse teadur ja kuraator Ieva Astahovska ning nõukogudeaegse avangardkunsti ja nüüdisteoste kogujad Epp ja Martin Kruus. Vestlust juhib näituse kuraator ja Kogo galerii programmijuht Šelda Puķīte. Vestlus toimub inglise keeles.

• 10.12.2022 kell 15.00 – „Ühised jooned ja valgus“. Ringkäik, mille käigus külastatakse kaht näitust Tartus: Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ (25.11.2022–28.01.2023) Kogo galeriis ning Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ (11.11–11.12.2022) Tartu Kunstimajas. Näitusi tutvustavad kunstnikud Laura Põld ja Kristi Kongi ning kuraatorid Šelda Puķīte ja Peeter Talvistu. Ringkäik toimub inglise keeles.

• 14.01.2023 kell 14.00 – vabakudumise töötuba kunstnik Laura Põlluga. 

• 28.01.2023 kell 14.00 – näituse lõpetamine koos Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega.

Näitusevaadete fotode autor: Marje Eelma