Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?

Meil on rõõm Kogo galeriis esitleda Kristi Kongi isikunäitust „Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?“

Ta jooksis mu poole. Olles nii ruumiline.
Suur Magenta ju ei liigu. Ta liigub me hinges. Aga mitte videvikus.

Kas oskaks leida kujutist sellele helgusele? Kuidas võiks seda maalida? Värvidesse on sisse tulnud hallust. Ja tunda on, et nad liiguvad indigo suunas.

Näituse peamiseks teemaks on värv ja värvi teekond. Teekond ühest punktist teise. Või näiteks teekond mingist kohast koduni. Ateljeest koduni. Või teekond Tallinnast Tartuni või Tartust Tallinnani. Teekonnad on lõputud. Peamiseks pean ikka seda inimese sees olevat teekonda. Millel on justkui algus ja on lõpp, kuid samas võiks kõik olla justnagu lõpmatu. Igal ajal on omad teekonnad, mida peamiselt mõjutab väljastpoolt tulev. Meid muudab aeg, mille sees me viibime.

Magenta. Puhas magenta. Kõrvaltegelased on teised värvid, näiteks kroomroheline, kuldne ooker, kaadmiumpunane, lilla, oranž, indigo jne. Kõrvaltegelased on alati läbisegatuna, mitte puhtal kujul. Kui ma mõtlen värvidest ja sellest, kust värvid tulevad, haakuvad nad minu jaoks tavaliselt kindlate kohtadega. Neid kohti olen harilikult kogenud teekonnal kusagile või kusagilt.

Olen viimased aastad ringi liikudes kirjutanud üles värvide nimetusi. Olen avastanud, et niiviisi värvide kaudu kohakogemuste kirjeldamine ning hiljem nende värvide järgi kogetu meenutamine on kõige täpsem ja tõesem. Igaüks meist mõistab ja tajub värve erinevat moodi. Mina mõtlen maalimisel värvist kui sümbolist. Samas mõjutab mind lugude jutustamisel ka värvide ajalooline mõtestatus. Kuidas värvid kõnelevad erinevatel aegadel. Oma isikunäitusel Kogo galeriis tegelen uue uurimusega. Jutustan lugusid värvide kaudu.

Magenta. Ta võib olla mina, aga ta võib olla ka sina. Siin näitusel on kirjeldusi hommikust hommikuni, päevast päevani, kevadest 2020 kevadeni 2021 ja momente erine-vatest aastaaegadest, päevadest, tundidest. Mind huvitab, kuidas me märkame enda ümber olevat. See on see, millega ma igapäevaselt tegelen.

Kristi Kongi

Vaatan päikese poole, panen kinni silmad ja jälgin, kuidas minu silme eest voolavad läbi värvid ja kujundid. Selleks ei pea isegi kodust väljuma. Muidugi on seda veel parem teha mõne metsajärve ääres kesk looduse helisid ja värske õhu lõhnu, mõnusas rammestuses pikast jalutuskäigust. Kust tulevad need värvid ja kujundid? On need mälupildid? Kristi Kongi on mulle rääkinud, et tema jaoks on kõige inspireerivam ja loomingulisem aeg sügis ja talv – eriti kaamose aeg. Kahtteist ja natuke peale viimast kuud võib meenutada kui lõputut kaamost või on see hoopis andnud aega päriselt näha esimeste lehtede tärkamist ja kõiki neid imelisi värve, siinsamas.

Värvides on keerukust ja paljusust – värv ei ole mustvalge. Kuidas värve sünteesida ja kombineerida, kuidas nad mõjuvad, aga ka üksteist mõjutavad, mida tähendavad, mis signaale edastavad? Näe, kuidas nii värvid kui ka kogu ruum muutub, kui muutuvad valgus ja vari! Ja lõpuks, kuidas jõuda millenigi, näiteks selle näituseni*…
Kristi Kongi näitus “Sädelev täht Magenta. Oli see unes või oli see ilmsi?“ on teine näitus Kogo galerii 2021. aasta programmis pealkirjaga „Ökoloogia–ökonoomia“. Kui nüüd ökonoomiliselt mõelda, kui kõht täis ja katus pea kohal, mis on see järgmine asi, mis on päriselt oluline?

Liina Raus, Kogo galerii

* Protsessi esimesi vilju sai näha 2020 aasta juunis siinsamas Kogos avatud grupi näitusel “Aeg unistada või karta?“, kus Kristi Kongi osales seeriaga “Kas on veel olemas valgust ja värve?”

Graafiline disain Aleksandra Samulenkova.

Näituse fotod Marje Eelma.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Linn ja Akzo Nobel Baltics AS.

Tänud! Angeliina Liivlaid, Maria Hommik, Urmo Teekivi, Hele-Riin Juhkama, Maria Shamshuvarova, Mari Möller, Verena de Lange, Elena Past, Argo Otsma, Tanel Paliale, Ahti Lill, Eike Eplik.