Peaaegu kõik on osa Exceli tabelitest ja diagrammidest: mehed, naised, teised; eestlased, venelased, muu; lapsed, noored, lapsevanemad, lastetud; kõrgendatud terviseriskiga, funktsionaalselt mitmekesised, ühiskonna silmis normaalselt aktiivsed jne. Iseküsimus on, kuidas nendesse kastidesse sisse ja neist välja pääseda. Üks internetiturvalisuse ja sellega seotud isikuvabaduste põhiküsimus on, kuidas tagada, et inimestel oleks võimalus ja oskus kaasa rääkida, millistes kastides nad elavad. Pideva löögi all on inimeste isikuandmete privaatsus — küsimus pole ainult sotsiaalmeedia profileeritavas sihtreklaamis ja selles, et keegi teenib teiste inimeste isikuandmete pealt luba küsimata suuri summasid, vaid privaatse info kasutamises ükskõik mis otstarbel autoreklaamist keemiarelvani. Teisalt on tarvis paindlikke Exceli tabeleid, sest internetirakenduste eesmärk on muuta inimeste elu mõnevõrra hõlpsamaks, pakkuda teenuseid või tegevusi, mis muidu kipuvad jääma aja- või muu ressursi puuduse tõttu kättesaamatuks (nt tervise- või GPS-rakendused).
Ede Raadiku uuel isikunäitusel saab galeriist menstruaaltsükleid jälgivate nutitelefonirakenduste tabelite ja diagrammide labor. Näitusel saab lähedalt uurida kunstniku tervise Exceli tabelit. Töö käigus rasestumist kontrollivaid menstruaalrakendusi jälgides selgus, et mõned rakendused seavad normaalseks tsükli pikkuseks liiga lühikese perioodi — 28 päeva —, mis on küll õpikustandard, aga jääb reaalsusest siiski kaugeks, sest vaid väheste naiste tsükkel on täiesti regulaarne ja alati sama pikk.Sellest võib järeldada, et rakenduste tegijad on tõenäoliselt mehed, kes lihtsalt ei tea tsükli tava- ega omapärasid. Näitusel kerkivad küsimused uute anakronistlike normatiivide tekkimisest, küberturvalisusest, isikliku ja avaliku tähendusest ja piiridest, mis on nutiseadmete ajastul märkimisväärselt muutunud.
Niisiis jätkab Ede Raadik näitusel oma juba varem sisse käidud rada feministliku kontseptualistina, kes muudab isikliku elu sündmused numbriteks ja graafikuteks. Süstematiseeritud diagrammid mõjuvad korraga homeeriliste ja eneseiroonilistena. Samas aitavad joonised sündmustele läheneda ümbernurga võõrikuse ja essentsialismiga ehk distantseerida oma emotsionaalsed läbielamised individualismist ja vaadata neid ühe tüüpilise juhtumina elu Exceli meres. Sedasi muutuvad omaeluloolised sündmused millekski ajastuspetsiifiliseks ja dramaatika isiklikkus näitab teatavaid taandumise märke. Teisalt, miks peakski nõudma naistelt emotsionaalset apaatiat, mis puutub laste saamisesse ja intiimtervisesse, isegi kui selle eest hoolitsemine on argine asi, kui günekoloogide järjekorrad on mitmekuused ning naiste
võrdõiguslik positsioon ühiskonnas on tihti löögi all ja nõuab pidevat võitlust?
Teksti: Rebeka Põldsam
Ede Raadik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabadekunstide teaduskonna ning elab ja töötab Tallinnas. Ede Raadiku isikunäitus “Punasel merel kruiisimas” toimub Kogo galeriis, Tartus, Aparaaditehases 4. aprillist kuni 11. maini. Näitus on avatud K-R 12-19 ja L 12-18.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn. Täname Purtse pruulikoda.
Graafiline disain: Aleksandra Samulenkova
Näitusevaated: Madis Kats
Jutukas mateeria