2021 programm

Kogo galerii 2021 programm: „Ökoloogia – ökonoomia“

Kogo galeriil on hea meel esitleda oma selle aasta näituse- ja publikuprogrammi „Ökoloogia – ökonoomia“, peatudes pikemalt temaatilisel teljel, mis neil ärevatel aegadel üha enam päevakorral on. Inimese majandustegevus on looduslike ökosüsteemide toimeahelatest tihedalt läbi põimunud, tuues kaasa ulatuslikke keskkonnamuutusi ja sotsiaalset ebavõrdsust. Teisalt võiksid feminismi ja rohelise ilmavaate vaimus ümber mõtestatud majanduskäsitlused suunata meid kestlikkuse ja loodusega ühenduse taastamise poole, võimaldada jalule seada õigluse erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ja aidata hoolt kanda planeet Maa eest, kes seda nii hädasti vajab.
Antropotsentrilisest maailmapildist eemaldumine on valus protsess, täis kahtlusi, mööndusi ja pimeduses kobamist. Ehkki inimesed otsivad loodusest varjupaika, ei ole sideme taastamine ja enda tajumine osana biomassist lihtne, kuna tarbimismajandusest lähtuv poliitiline süsteem vastandub sellele täielikult. Kogo galerii soovib seda keerulist suhet nii otse kui ka kujundlikult eri projektide raames käsitleda, tuues publikuni nii isikunäitusi kui ka rahvusvahelisi grupinäitusi ja koostööprojekte.

Tänavune näituseprogramm toob kokku erinevad hääled, et rääkida ökoloogia ja majanduse valupunktidest. Veebruaris taastab eesti kunstnik Holger Loodus koostöös näitusetekstid kirjutanud kunstniku Tanel Randeriga Purgatooriumi mäe – kujundi, mida kirjeldatakse itaalia luuletaja Dante Alighieri poeemi „Jumalik komöödia“ (1320) teises osas. Uue tähenduse omandanud mägi esindab maailma, mille on ehitanud progressiusust pimestatud kaasaegne inimene. Purgatooriumi mägi peaks tõotama patusele lunastust, kuid kliimakatastroof võib muuta maapealse elu põrguks, kus puudub tagasitee paradiisi.

Ometi ei ole inimkonna suhe loodusega alati vastanduv; näiteks tasub pöörata pilk Kogo kunstnikule Kristi Kongile, kelle looming on suuresti inspireeritud just loodusest ja selle esteetilistest omadustest. Oma uuel näitusel jälgib ta värvide teekonda, mida ta peab kogemuste, mõtete ja tunnete meediumiks ning kõikjal pesitseva hinge peegelduseks.

Ökoloogia ja ökonoomia suhet saab kriitiliselt analüüsida, vaadeldes kunstituru sisemist toimimist. Eesti-Saksa kunstivahetusprojektide produtsendi RAMi (Rebel Art Management, Berliin) kureeritud suvenäitus käsitleb ebaterveid hoiakuid ja võimumänge kunstnike ja kunstituru vahel, aga ka eetilisi murekohti, millega kunstiturg keskkonnaprobleemide teadvustamisel silmitsi seisab.
Selle mõtte jätkuna tutvustab järgmine näitus keskkonnateadlikke disainereid, keda huvitab loodusressursside seotus majandusega. Nad uurivad, paljastavad ja püüavad oma töödega sekkuda loodust rõhuvasse sõltuvussuhtesse ning kirjeldavad võimalikke uusi majanduse toimimise viise.

Suve lõpus esitleb Kogo Baltimaade kunstnike ühisnäitust, mille aluseks on Austria kirjaniku Felix Salteni tuntud lasteraamat „Bambi. Metsalugu“ (1923), andes põhjust mõtisklemaks inimeste ja loomade suhtele tänases kontekstis.

Ent paranemise protsess ei pea toimuma ainult läbi otsese tegevuse, me võime sarnaselt Tanja Muravskajale valida ka sisepaguluse. Tema novembri keskpaiku avanev isikunäitus käsitleb aeda nii vaimse kui ka visuaalse vahendina, mille abil leida tervenemispaik, koht, kust ammutada enesekindlust ja õnnetunnet.