Around Video

Kogo galerii esitleb messil Around Video Läti kunstniku Līga Spunde videot, skulptuure ja digitaalseid joonistusi multimeediainstallatsioonist „There’s No Harm in Any Blessings” (2020).

Installatsioon peegeldab suhteid, turvatunnet, ülehoolitsust ja usku üleloomulikkusse kui kaitsestrateegiat. Töö idee pärineb kunstniku kogemusest seoses oma emaga. Kuigi keegi nende perest pole eriti religioosne, viis tema armastav ema ta vaatama rändavat imetegevat Tihvini jumalaema ikooni, kui see oli Riias vaatamiseks välja pandud. Kui Spunde emalt küsis, miks nad seisavad väga pikas järjekorras, selleks et näha ikooni, vastas ema: „Usu mind, ükski õnnistus ei tee kahju.”

Videoteos on poeetiline kollaaž faktidest ja tõlgendustest, kus lisaks oma isiklikele lugudele kasutas Spunde motiive David Vetteri, The Bubble Boy’i ebatavalisest elust, mis tekitavad tänaseni küsimusi eksperimendi eetika kohta. David Vetter sündis 21. septembril 1971 USA-s. Sünnist saati kannatas ta raske kombineeritud immuunpuudulikkuse (SCID) all, mis muutis tema ellujäämise väljaspool steriilset keskkonda võimatuks. Niipea kui David sündis, otsustasid vanemad ta spetsiaalsesse mikroobivabasse kambrisse panna, kuni tema terviseprobleemile leitakse lahendus. Mõne kuu asemel veetis David selles kambris 12 aastat ehk kogu oma elu. Kuigi Davidile olid tagatud ellujäämist soodustavad tingimused, mõjutas elu „mullis“ sügavalt tema ettekujutust välismaailmast ja suhet sellega. Nii nagu Spunde, oli ka Vetter pärit armastavast perekonnast, kuid tema vanemad olid erinevalt tema omast usklikud. Usk imesse ja vanemate otsus kaitsta teda karmi ja ebaturvalise maailma eest said tema elu keskseks motiiviks.

Videoteos koosneb neljast osast, millest kaks toimuvad pimedas abstraktses ruumis, nendes osades kasutab Spunde Vetteri kirjutatud dialooge Raymond J. Lawrence’i ja Mary Ada Murphy raamatust „Bursting the Bubble: The Turtured Life and Untimely Death of David Vetter“. Kui Davidil väga igav hakkas, kirjutas ta lühikesi stsenaariume, mida ta hiljem koos oma psühhoterapeudi Mary Ada Murphyga mängis. Videos olev dialoog on lühike ja lihtne vestlus naise (Vetter) ja abikaasa (Murphy) vahel, mis näitab Davidi steriilse, turvalise ja eraldatud elu tragöödiat ning tema reaktsiooni sellele.

KUNSTNIK

Līga Spunde (1990) esitab oma teoseid multimeediainstallatsioonidena, põimides isiklikke lugusid tahtlike väljamõeldistega. Viited erinevatele aegadele ja sümbolitele loovad tohutu ja samas hapra võrgustiku. Tõlgendamise täpsusest ja uutest kontekstidest kujuneb isikliku kogemuse laiendus, mis saavutab üldtunnustatud tõe staatuse. 2016. aastal lõpetas ta magistriõppe Läti Kunstiakadeemia visuaalse kommunikatsiooni osakonnas; tema lõputöö „The Hike“ kuulus Euroopa kunstiakadeemiate lõpetajate kolme parima projekti hulka.

Spunde on osalenud näitustel ja kunstiprojektides Lätis ja rahvusvaheliselt. Viimased neist on olnud The Real Show (2022, CAC Brétigny, Pariis), My Bitter Sweet Frankenstein Body (2022, Titanik, Turu), Screen Age III: Still Life (2022, Riia Fotograafia Biennaal, RMT, Riia), Cybervikings of Mars (2021, 427 Gallery, Riia), The Bambi Project (2021, Kogo galerii, Tartu), Being Safe Is Scary, Survival Kit 11 (2020, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia), When Hell Is Full, the Dead Will Walk the Earth (2019, Kim? Kaasaegse Kunsti Keskus, Riia), Melos (2019, Creative Art Space, Arsenāls, Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, Riia).

TIIM

Esindatav kunstnik: Līga Spunde
Kuraator: Šelda Puķīte
Projekti koordinaator: Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Kerli Jõgi

TOETAJAD

JPS Art Foundation
Läti Kultuurkapital
Eesti Kultuurkapital
Tartu Linn