Guilhem Roubichou

Guilhem Roubichou loob kontrasti looduslike ja tehissüsteemide vahel ning mängib demokratiseeritud “tehnikavidinatega”, muutes nende algseid funktsioone. Ta katsetab, ehitab seadmeid ja taaskasutab nn õnnelikke õnnetusi. Alates maakuhjade, savi, kilekottide ja fotogalvaaniliste paneelide hunnikutest, loob ta vaatajaga sideme, juhindudes ühisest mälust, binaalsest meenutusest. Mängides standarditega, mis on tema omad või mitte, analüüsib ta huumori ja kergusega meie suhet tehnikaga ja seda, kuidas see mõjutab maastikke kaasaegses ühiskonnas.

Milena Stojilkovic